| 1 |
 |
“...16
bjentu fresku dje bentana chiki. Ma sigun mi ta kontrol mi linja ku chumbu, Mario ta sigui papja manera lora. I maske mi ta par ku lomba pe, mi sa ku su wowonan no ta kita for di e kaha ku petrechi, ku ma bin ku ne. I asina mi saka su dos btr di rom, pone riba mesa, Mario ta ripit e mes un kos: Ai, ta pakiko shon Kajochi a molostj?. Pero mesora e ta hisa e btrnan manera ju resjen nasi, baj warda den su kambr bow di kama. Mi sa ku e rom di Cuba ta pe hala su kurpa i e rm blanku pe kenta kurpa. Anto sempr e tin ku bira puntrami: Esaki ta di Neiman Pieter?.
Mjentras ku, despwes di e ritwal semanal di rom, nos a sigui palabr riba kwa mrka nos lo ankra, pa para piska, Maltida a trese e kofi ku pan buskuchi ku sku klenku i buta nan riba mesa.
Kon ta baj, shon Kajochi, Maltida a kumindami ku su kara hari, tur hende ta bon? Pero di ripjente Maltida su kara a bira serjo i el a bira bisa su kas: Mi ta warda e kos aki den kambr. Ma ja ma mira kon el a kwe un buki for di riba mesa, dilanti...”
|
|
| 2 |
 |
“...17
ku bolita. Cresensia, mi ju muhe maj, a trese un mta di numbr pa nos. Pero ta blo 11 ku 17 bo ta mira riba su bla-chi. I ku e dos numbrnan ej nos no por a shrta nada, ni maske ta pa grasja. Ma dia Eusebio, esun di kwatr di mi, a trese e buki ej foi Punda pa nos, Maltida a hanja un bon idea. Tur siman e ta hinka un pida papel di nos korant La Cruz den e buki, pero sin mira na unda e ta hinke. Anto nos ta kumpra e numbrnan di e dos blachi, kaminda tin e papel di korant hink. I te awe tur siman ta bshi-mnto. Un di nan dos sempr ta saka algu. Shon Kajochi a komprond awor?
Tur loke mi por a hasi ta di sagud kabes, ku mi kara masha serjo, pa mi no ofend e dos bjewnan den nan kreensha. Ku su kara manera un pregunta, Maltida a dunami e buki i mjentras ma boltu blachinan dje buki, ma ripar, ku e ta numer te 99, kasi sufisjente pa tira un par entre shen numbr. Mi sinti tabata traha ku frt, pa mi plane ki komentarjo lo mi duna nan. I sigun ma prta mi kara den un sonrisa, mi di ku nan: En ta...”
|
|
| 3 |
 |
“...19
DOL DI TATA
E prome be ku su kas tabata na estado, Lucio a pone pia bow i protest na tur sorti moda kntra e desishon di su swegu, ku ta Shi Brehita, e frumu bjevv, mitar morto, di Mon-tanja Abow, mester a juda Estrellita na parto. I pa demonstr su malkontentu mas kla ainda, el a fia serka su amigu Carlos e buki De huisdokter. Riba su mesa den sala, el a pone e buki ej na un posishon demonstrativo i habr na e parti di ju-dansa na parto, pa Mai-Chenda mira ku su mes wowo e peli-ger di infekshon. Pero e aviso aki no a surti ningn efekto, pasobra dia swegu Chenda a bin bishit nan algn dia despwes, el a dal e buki sera ku un observashon di despresjo pa tur e sistema modrnu di awendia.
Lucio por a bira loko di nrvjo. I despwes di e desepshon aki, e esposo hoben a trata di hinka poko komprenshon den sinti di su Estrellita, pa su opinjon di prekowshon. Ku su kara mas karinjoso posibl, e di ku su kas: Tende un kos aki, mi amor. Ta kiko un frumu antikw manera Shi Brehita sa di infekshon...”
|
|
| 4 |
 |
“...ISTORJA Dl PISKAD
Sempr ma bisa Gs, ku mi no ta gusta kestjon di baj laman anochi. I ma splike tambe kon ma lesa den varjos buki, ku nabegante mes a skirbi, kon den laman tin poko monstruo masha grandi, i ku ta ora laman ta friw den anochi nan sa bini ariba. Pero Gs a grita hari i sigui tam su linja trankil di dje bow di palu na boka di Santa Krus. Ma komo mi tabata konvensi di e peligr riba laman por sjrtu ma mira potrt di varjos dje bestjanan ej den buki mi di ku Gos: Bo n tende nunka di otro piskad, ku a dispars ku boto ku tur, sin ku nunka mas nan a tende algu di nan?.
Mal tempu a hibanan, Gs a dunami pa kontsta, mi-ho bo laga tur buki sokete para. Ami tin 22 anja ta piska
di-dia i anochi. I te ainda mi n topa ningn sorto di mon-
struo manera bo ta pretend. Lubid pantomina. Otro majan ta luna jen. Bo ta ban?. Ma para pensa un momentu, mirando ki dushi e laman ta zoja pafo aja i despwes di un ratu ma konteste ku lo mi pense.
Ma atrakshon di laman, gana di piska i e dushi luna...”
|
|
| 5 |
 |
“...36
Rema hombr. Rema! Ami a sinti kon mi man a tee rema, ku kasi mi no por a kibra nan manera pali lusaf. Mi lomba tabata hala sera pa mi pone forsa i ranka e remanan den awa. Mjentrastantu e bestja tabata aserkando nos poko-poko. El a keda meskos ku e potrt di skat grandi, ku ma mira den buki. ?
Direkshon di baranka nos ta kwe! Gs a gritami. Awor aki nos tin tempu pa drenta boka. El a kambja rumbo ku pagaj i ami a sigui hala rema, pone e boto krta laman. Ja e bestja tabatin un shen metr foi nos, pero e silueta di baranka a rjs nos tras kaba. Ku algn hal mas di rema e boto a dal kontra di baranka i Gs ku mi a bula, kwe baranka tee, kumins subi bai ariba.
Pusha e boto manda fo ku bo pia, pe alim hanja koi baha su rabja riba dje, Gos a gritami. Kolog na baranka, ma dal e boto un stot ku pia i gatja bai ariba. Tur nos planti man a habri na sangr na e puntanan skrpi dje baranka. I ora nos a jega ariba, nos a dal abw morto kans den infrow pa kwe rosea. Ej bw den laman ma mira kon e...”
|
|
| 6 |
 |
“...39
E trsjo a bira grita: Mintaaaaaaa! Tin hende na porta pa bo, i sigui hala kwashi. Un ratu despwes Minta-a kore jega pia bw, ku un shimis tur kibr na su kurpa.
Ai, Kalin mi dushi, el a kumins ku su mes boki stropi, asina el a mira e kosed na porta, ta pa kiko ba molostj bini te aki?. Serando su shimis na garganta, el a habri porta pa Kalin drenta i sin duna Kalin okashon di habri boka, el a sibui bat baj: Anto ta awor ej mi ta bisa Manuel, ku mi mester pasa serka bo, pa mi pidibo warda un poko pa mi. Ai, mi dushi. Kos a kwe nos di sorpresa den kas aki, di moda ku mi kabes no ta parew e dianan aki. Isolina mi ju maj mester kasa pur i bo mes ta komprond........... Kalin no a paga
muchu tinu na Minta su istorja, komo e tabata mirando e stulnan di luho den kas, ku e radio grandi i e mamaz di te-levishon den huki. Riba e sofa burus tabatin e hrmntnan di numbr, esta e katera grandi i e buki chikitu ku e blpint.
Masha trankil i sin ningn sorto di nrvjo el a bira bisa bisa Minta: Loke...”
|
|
| 7 |
 |
“.../
68
d ku e ta spera ami kumins papja. I komo un entrada ma menshon e muhe bjew, ku ma topa den hanchi Punda. Ta manera Odulio a sinti un felisidat grandi, ora ma menta nmbr di e bjehita. Pasobra el a sera wowo i keda sinta kabes abw, ku su dos mannan krus den skochi. Despwes di un sorto di meditashon, el a habri wowo, i munstrando riba e potrt na muraja, el a bisami: Tesej mes ta esun ku ba topa. Te ta Ina. Mi tin hopi dia sin mira e pobr. Aki ma kumins sinti, ku mester tabatin algu entre Odulio ku Ina. I ta manera Odulio a komprond mi pensamentu. Pasobra sin mirami den mi kara, el a kumins konta: Mi shon sa, mi n sa ta kiko a drentami. Por tabata brijo i lokura di hubentut. Ma algn amigu di mi a hinka den mi kabes, ku mi mester a publik mi poesanan den un tomo kompletu. Ami, manera un gran ma-kaku, a baj papja ku Otto Cras diuntu. E tempu ej Otto tabatin su imprenta den hanchi Punda. Kestjon ku tin, nos a bin husta pa publik shen ehemplar pa dosshen florin. E buki a sali ku ttulo...”
|
|
| 8 |
 |
“...69
ku el a tendemi ta skupi kandela. Pasobra e di: 0 shon, bo so asina?. Ma bira wak ta ken i weta ku ta un muhe di kaja. I na momentu, ku mi kjer a kita kara atrobe, e di: Ma bon, no ta Odulio di Ernestina?. Ma kontest seku: Si. Mesora el a kamna jega serka i kwe mi brasa ku masha lokura. Su perfume fwrte a butami ansha, di moda ku mi kjer a pushele foi mi kurpa. Pero e muhe a kumins gaba mi buki i asta el a resit un di mi poesianan. Frankamente bis, ma keda ba-buk. Riba mi pregunta, ku ta unda el a lesa mi obra, e galinja a splikami, ku el a hanja mi buki serka un di e empleadonan di Otto. El a sigui dunami eulogjo i resit otro poesia mas, te ku ma hanjami ta para skuchele boka habri. Despwes ku el a lagami i dispars harjendo den Punda, mi por a kanta di le-gria. Ma sintimi bon. Mi por a grita di kontentu i mesora ma hala baj pariba te hanchi Karakas, pa mi konta mi na-morada, ku porfin ma topa maske ta un hende, ku ta apresj mi trabow. Ma desea pa mi frj kompart mi felisidat. Pero...”
|
|