Your search within this document for 'dumingu' resulted in three matching pages.
1

“...(Dia galia saka djente. Nunka). Ta kada aa pa kwaresma bo ta blo seka nos. (Mash poko). Dia di alegra ta bispu di tristesa. Bo ta biba largul (Ora bo soa ku un hende a muri, bo ta bis asina). Ta pasobra awe no ta bo dia; pesei ba skapa. (No ta bo da di mal swltu o di muri). Semper Kadol ta yega na ora oradu. (Na ultimo momentu). Ba yega na ora bon. (Na momentu ku ml mester di bo). Tambe sa bisa: Yega na ora di mester. Bon ore (ora di) kaminda! (Deseo pa e persona yega kas bon). Nos ta bisa: Dumingu di Tres Rei, dumlngu di rlsibimentu (sin "Dja") (e djadumingu despwes di________). 13 Pensa Kere, pensa, imagin Men, haa, kalkul Medit, refleh (reflekshon) Un idea, un pensamentu Fantasia, imaginashon Nan ta supon ku tasina, ma nan no tin siguridat. Mi por a rei e kos ei. Nos ta realis ku nos a hasi malu Nos ta konsiente di nos kibukashon. Nos tin sint pa nos rason. Bo ke ku bo tin rason, ma bo ta her. Nos slnt mester maneh i domin nos sintimentu. Bo proposishon ta rasonabel. For di bo palabra...”
2

“...20 Fiesta Hasimenti aa Kasamentu Bowtiso, bowtismo Konfirmashon Pasku di resurekshon Pasku di nasementu Dos dia di Pasku Aa Nobo Birn santu Webu Santu Pantekostu Tur santu Tur difuntu Semana santa, Siman Santu. Sabe aleluya (Saba di aleluya) Un seremonia Misa solm, kant, dl tres pader. Dia di fiesta Dia di statuut ta fiesta di gobirnu. Feria, kabatu, sirko Prom Santa komunion Kana den proseshon Dumingu di rama Festival di kansion ta mash na moda awendia. Awe ma hasi aa. Ma kumpll dies aa na trabow. Dia di mi aa (mi hasimenti aa) mi ta trit mi amigunan. Chebu ku Tida a hasi bintisinku aa kas. Nos ta felisitabu. Hopi bida ku sal. Nos ta deseabu hopi aa mas di bida. Den tempu di Pasku i Aa Nobo kayanan ta yen di hende nervioso. Den prom misa di Pasku di nasementu mash hopi hende ta bringa pa nan lug den banki, pero riba dos dia di Pasku kasi por tee kareda di kabai den misa. Djis despwes di tiru di Aa nobo kantidat di hende sa turna blndishon di obispu. Un padrinu pelow ta esun ku no duna...”
3

“...Pasku). Tur kos bon. Masha pabien! Na bo sal! Konbitu sin noi ta fieste kacho. (Esaki ta un ekspreshon di disgustu ora nan no konbid un hende ofisialmente pa fiesta) Aa nobo, bida nobo! (E deseo pa hasi tur kos mih den e aa nobo) Prom ay muchanan tabata "bat Huda" riba Sabe Aleluya. Antes un mucha mester a "keda na smina bispu di su Risibimentu Manuel a rndu (kore paranda) dl bispi Pasku te Dumingu di tres rei. Esun ku a hasi algu strao o partikular den e aa ku a kaba, nan ta kant na tambu. Tur aa sa tin kimamentu ku klapchi. Antes bo mester tabatin un bisti o un dashi brd, pa bo bai misa riba Dumingu di rama. Ora ta balia mazurka, bo mester "tira un pie kater. Pa bo gosa un bon wals, tok ku muzlk i kwrd, bo mester skirbi den un sala grandi. Na fiesta di tamb nan sa "para seren den huki. Kana kai riba hende (Kana sin ripar, sin turna nota, sin aktu hende) Kita pa un persona, (evit di topa kun) Krta kaminda. (Kwe un ruta mas krtiku) Korta kaminda pa un hende. (Kambia ruta, pa no topa kun)...”