Your search within this document for 'bakoba' resulted in three matching pages.
1

“...outo-mtikamente e ta pusha e kontsta No den bo boka. Kumpramentu di bleki dobl o frus den tienda ta mash peligroso. Muebel di mahbk ta duradero. Tin komersiante ku kapasidat di bendebu porkeria lor den papel di selofan, tur esei ku un sonrisa simptiko riba nan kara. Di un hende asina ei nos por bisa ku e ta honrado i sinsero manera un bended di outo di segunda mano. Nogoshi ta nogoshi! Barata ta sali karu. Preis di galia flaku o preis di famia, baratiyo i likidashon ta ekspreshon ku ta sirbi di "bakoba pa makaku. Den un karniseria por kumpra lomito, muchacho, karni mul, bistek, higra, mondongo o un hapa di kabritu. Papel, ptlot, pen, envelp i buki tin di bende den librera. Un artlkulo por ta karu o kostoso (di hopi balor). Esun ku fia un artkulo i bende bou di preis, djis pa haa plaka, ta hasi habana. Anochi hopi hende sa kana keiru i mira shokes. Kompetensha di pa-kusnan ta na ventaha di pueblo kumprad. Fbrikanan na Merka sa 5...”
2

“...karni ku bo palabra di abuzu. Bon kabes: por sia bon Bon kurason: bon hende Mal kabes: tin mal sueltu Kurason di pieda: sin heful Kabes duru: no por sia bon Kurason chikl: masha sensibel Kabes bon: bon na tinu Kurason moli: bon di mas Kabes di pali maishi (vra-vra) Kurason duru: sin sintimentu Bo tin pechu! (kurashi) Perta pia (lanta pia), manka pia (kumins kana mas pokopoko. Calisto sa gusta hinka dede (abuza). Mester dal Djan su kokoti man ku mukel, pe slk algu. Wowi angua. Boki pos. Un man di bakoba. Lombi stul. Garganti boter. Pie barba. Kabes di sam. Djenti kach. Orea di knchi. Nanishi di fli. Barba di yonkuman. Sanki boto. Lombrishi di patia. Lus i sombra Sali na kla, keda skondl Skur, suk, skuridat Kiara un lia o un asuntu Skur manera den bariki baka Pone klaridat den un kaso Un futuro skur Didia kla Lus i splendor di solo Klaridat suave di luna Klaridat delikadu di streanan Den sombra, den skuridat Sukuritu (skuritu), nochisitu Den fresku paribi kas Kas di lus (sentral di elektrisidat)...”
3

“...ta un lembelansa, papiando na un manera falsu i eksager den kara dl esun ku e ke dal abou. Makist, hinka palu bou di kandela, hinka den bariki otro Esun ku pone desunin den dos persona a makist nan. Hinka palu boi kandela: Buta un desunin o pleitu entre algn persona bira mas grandi pa medio di su akshon o palabra. Hinka un hende den bariki otro: Pone dos hende pleita o bai na gera ku otro. Koloktivo Un kama di tomati, siboyo, sldu, salada. Un mncha di pisk, masbangu, bunl. Un man di bakoba, un kachu di bakoba. Un trshl di uva, kashu srnam. Un tou dl dlsparati. Un trupa di soid. Un harto (stl) di ladrn. Un bnchi di paa. Un tranzjur (kareda) di yu. Un boshi di kabei. Un monton di pieda, di fruta. Un mondi di infrou, datu, yerba stinki. Un kuerd (grupo, tou, stel) di bandidu. Un pila di hende bru. Un neshl di vruminga. 53...”