Your search within this document for 'sekura' resulted in five matching pages.
1

“...6 Kai sint. Hende sint den plaka (masha riku). E ta asina nervyoso ku e no por sinta ni para. A sinta un sekura di grita, (dura largu). Su palabra a sali. (loke el a bisa a result berdat). Mi no ta sali ku su sistema, (mi no ta di akwerdo ku su sistema). E mucha a sali su tata, (e tin karakter o aparensha di su tata). Ni su mama no ke sali pe. (no ke proteh, jude', defend). Un persona di bon sal. Ainda mi no a haa salida pa mi briyechinan. (no a haa bende pa nan). Ton & drenta ku mi pa kumpra e kas. (yega na un akwerdo). E sapatu no ke drenta mi pia! (en realidat ta e pia ta drenta e sapatu! ). Algn kaso di redundansya: Drenta paden. Sali paf. Baha abow. Subi ariba. Semper bay (Hardi bay, konstantemente, tur ora, stret bay ki ora ku bo ke). Nada no ta pa semper. Semper tin un frflu den tow. Mi kebo bon. (mi tin simpata pa bo). Mi kyer! Un mucha ku kyer. (pretendidu, teymoso, eksigente). Mi ke e ta bira mi ker e (Un r ta drenta, pa fasili-dat di papya). Provrbyo Komed di webu no sa ku galia...”
2

“...35 DI OCHO LES Mondi Reyno seku di kadushi, di sumpia ku solo i byentu so ta karisy, bo n tin ni sombra di un pali mansalia, pa mi hala un rosea, sinta un ratu soseg. Bo sedu, bo sekura ta kontagyoso. Bo kurpa kayente ta duru, te ta lastim. Maske kwantu bo dorna bo mes ku anglo presyoso, mondi bo ta keda, semper hu, despresy. Di Charles Boom Reyno seku. Generalmente un adhetivo ta par tras di e sustantivo. P.e. Kas shinishi, hende flaku, mucha gordo. Pero tin algn ku por para dilanti o tras di e sustantivo. P.e.: Un mucha dushi (dushi di figura, di aparen sha). Un dushi mucha (dushi di karakter, den trato). Un bon hende ( bon di karakter) Un hende bon ( di bon famia, di bon sal, di bon reputashon)....”
3

“...63 Josehp Sickman Corsen tabata musiko i sekritor. Su obra titul "Poesas a sali publik despwes di su morto. E tabata un di e redaktoman di e revista literaryo Notas y letras" (1885). Ademas di esaki e tabata maestro di skol na Colegio Baralt den Skalo. E poesia kompletu (Ata nubya) ta consist di 27 ku-plt. Den e obra aki nos ta mira kon sekura di Korsow a insph e poeta. Luis Daal tambe a skirbi riba se kura, deskribyendo un pos seku den kunuku. Otro poeta, Yu di Korsow, Pablo Alex Jesurun, den su poema Santa Krus ta bisa un sekura a choka-bo Seku Felipi ta seka na bida. (E ta bira flaku). Mi tin mash sekura. (Mi ta sinti mash set). Anita a kontestami un no seku. (Un no sin e-moshon ni sintimentu). Antes kunukeronan tabata depende kompletamen-te di awaseru. Sin awaseru nan tabatin un mal aa, sin maishi, sin bonchi. Loke tabata nifik: hamber. Pesei tin e ekspreshon Un aa di tene muraya (E hendenan tabata asina dbil, ku mester a tene muraya, pa no kai). Awa Awa ku broma no sa yobe. (Hopi beheyt...”
4

“...66 2. Mih na brasa di gobyrnu ku ............................ 3. Un hende chikitu nos por yama Pinda ..................... 4. Kon ta e gerundyo di konta, muri, sende? 5. Ki diferensha tin entre Ata i At? 6. Kiko ta un aa di tene muraya? 7 Awa ku broma............................................. 8. Ki ora nos ta bisa: Nanzi ta bati su kas ku pal'i fun- chi tras di porta? 9. Muchu pikete................... Splika kiko e provrbyo ta nifik. 10. Menshon tres owtor di Korsow ku a uza sekura komo inspirashon pa nan obra....”
5

“...un kopulativo. 3. Hila fini. 4. Publik algu di dje. (sea bon o malu) riba un banderi-ta. 5. Vapvap, chpchp, vrunvrun. 6. Karni mul di tribon. 7 Lembelembe ta un muskita chikitu. Lembelansa ta un persona ku ta lembe otro persona. (Hasi fini den kara di hende). 8. Polisnan a sut mal sut. 9. Yunan ku a nase djis tras di otro, ku diferensha di mas o menos un aa. 10. Nos a sinta, ku sinta, ku sinta, te a la fin e owto a yega LES NO. 8 1 Seku, solo, byentu, sedu, sekura, kurpa, kayente, duru. Kasi sigur el a skirbi e poema den tempu di sekura. 2: Un pober muh: Un muh ku nos tin dwele di dje. Un muh pober: Unmuhden nesesidat. 3. E no tabata un homber grandi. Mira su estatwa riba plasa Piar, pa bo haa sa kon chikitu e tabata. 4. Byentu fwerte den luna di mart. 5. Ora e ta hasi loke e por sigun su kapasidat limit....”